Tihti juhid on öelnud mulle, et „ole kena vaata valdkonda ja ütle kas kõik on korras“.
Siseaudiitorina kasutades süsteemset ning sõltumatut lähenemist ja professionaalselt kõrvalpilku saan selle hinnangu anda olemasolevale protsessile, tegevusele või sisekontrollile. Süsteemsel lähenemisel on kindlasti üks osa Rahvusvahelistel Siseauditi Standarditel.
Siseaudit on protsess, mille käigus püstitatakse hüpoteesid (hindame kõige suuremad riskid), teostatakse põhjalikud testid ja lõpuks koostatakse kokkuvõte aruandena. Saadakse faktipõhine arvamus ja soovitused.
Siseaudiitorid teevad oma töö tippjuhile, kuid kaasavad auditeeritavad. Seega eesmärk ei ole ainult kontrolli teostamine ja vigade leidmine, vaid ka arusaamade pakkumine, mis aitavad parandada ja tõhustada seda konkreetset valdkonda.
Tehes koolitust ühes kutsekoolis küsiti minult, et mis on siseauditi töö väljund? Lihtne on öelda, et see on auditi aruanne, aga praktika näitab, et see ei ole ainult aruanne. Auditi käigus toimuvad arutelud tähelepanekute ja soovituste üle, juba see olukord on parendustegevus ettevõttele. Võetakse aeg ja erinevad osapooled oma kogemustest ja võimalustest lähtuvalt arutavad koos siseauditi tähelepanekud, riskid ja soovitused läbi. Luuakse väärtus ettevõttele.
Hiljuti oli mul võimalus tutvustada oma kogemusi islandi tööturuasutuse töötajatele. Rääkisime muuhulgas siseauditi töö mõõdikutest. Üks mõõdik on olnud läbi aja siseauditi aruannetes välja toodud soovituste rakendamise protsent (>75% soovitustest on rakendatud). Läbi aja on see protsent olnud suurem, kui 75% ja islandlased ütlesid avatult, et te peaksite olema uhked selle üle. Olengi.
Seega siseaudit ei ole vaid vigade otsimine, pettuste tuvastamine, kuid ta võib olla juhtidele ka selleks tööriistaks, kui ettevõttes on see olukord, mis nõuab pettuse tuvastamist. Alati on aga ka vastavusriske, mis nõuavad katmist siseauditiga – eriti väga reguleeritud valdkonnad, nagu Eestis on avalik sektor ja pangandus.
Oma õige fookuse otsustab iga ettevõtte juhtkond ise, seda saab aidata ka siseaudiitor ettevõttes. Suurbritannia peaministri Tony Blair’i valitsuskabineti strateegia- ja kommunikatsiooni direktor Alastair Campbell arutles siseaudiitorite rahvusvahelisel konverentsil selle üle, milline võiks olla audiitor – „Keegi, kellel on südikust anda teateid, mida ei soovita. Selleks peab tal aga olema juurdepääs infole, täielik usaldus ja autoriteetne positsioon“.
Iga organisatsioon soovib olla edukas oma eesmärkide saavutamisel. Omanikud ja juhid soovivad kindlust, et seatud eesmärgid saavutatakse kokkulepitud ajaks, mahus ja kvaliteediga ning võimalikud kriitilised riskid saavad maandatud või ära hoitud. Kasutades tööriistana siseaudiitorit ongi juhtidel see võimalus.
Siiri Koplimaa
Siseaudiitor, CGAP